BIM vs PIM ehituses ja tööstuses: erinevused ja sarnasused

Ehitus- ja tootmisvaldkonnas on järjest populaarsemaks muutumas kaks lühendit: BIM ja PIM. Mõlemad tehnoloogiad pakuvad võimalust teabe koondamiseks ja haldamiseks, kuid neil on erinevad eesmärgid. Uurime lähemalt peamisi erinevusi ja sarnasusi BIM-i ja PIM-i vahel ning kas neid saab üldse kõrvutada.

Mis on BIM?

BIM (Building Information Modelling) on ehitusinfo modelleerimine ja see on protsess, mis aitab luua ja hallata hoone ehitamise ja järelhaldusega seotud informatsiooni. BIM hõlmab endas hoone digitaalse mudeli loomist, mis sisaldab lisaks 3D geomeetrilisele infole ka hulgaliselt teavet hoone komponentide, süsteemide ja materjalide kohta. Seda teavet saavad kasutada arhitektid, projekteerijad ja ehitajad ning hoonete omanikud ja haldajad.

BIM-i saab kasutada erinevate kulude, energiatõhususe ja muude tegurite optimeerimiseks kui ka hindamiseks ning muudatuste ja uuenduste jälgimiseks kogu ehitusprotsessi vältel.

Mis on PIM?

PIM (Product Information Management) tähistab tooteinfo haldamist ja süstematiseerimist mitmesugustes kanalites. PIM-süsteeme kasutavad tavaliselt jaemüüjad, tootjad ja turustajad, et hallata oma toodete kohta teavet, sealhulgas kirjeldusi, pilte, hindu ja laoseise. Üldjuhul võib PIM-st saada ettevõtte siseselt peamine allikas vajalikeks andmeteks, kuna sealt on mugav toodetega seonduvat informatsiooni vaatamas käia.

PIM-süsteemid võimaldavad ettevõtetel luua tooteinformatsiooni jaoks ühtse allika, mida saab kasutada tootekataloogide, e-poe tootekirjelduste ja muude turundusmaterjalide värskendamiseks. PIM-i saab kasutada ka tooteinfo eri keeltesse tõlkimise haldamiseks ning tooteinfo ühtsuse tagamiseks erinevates müügikanalites.

Mille poolest on BIM ja PIM sarnased?

  • Koostöö. PIM ja BIM soodustavad koostööd ja informatsiooni jagamist erinevate osapoolte vahel. Mõlemad pakuvad tsentraliseeritud platvormi, kus kõik sidusrühmad saavad juurdepääsu andmetele, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad.
  • Efektiivsus. Nii PIM kui ka BIM aitavad protsesse sujuvamaks muuta ja vigu vähendada, pakkudes täpset ja ajakohast teavet.
  • Visualiseerimine. PIM ja BIM võimaldavad kasutajatel objekti 3D-s visualiseerida. See aitab tuvastada võimalikke probleeme ka juba kavandamisprotsessi alguses, mis võib säästa aega ja raha.
  • Hooldus ja haldus. PIM-i saab kasutada mugavalt terve toote elutsükli jooksul samamoodi nagu saab kasutada BIM-i hoone projekteerimis-, ehitus- ja järelhaldusfaasides. Teavet on võimalik hallata ja ajakohastada kogu protsessi jooksul.

Kuidas erinevad PIM ja BIM teineteisest?

Kuigi nii BIM kui ka PIM hõlmavad teabe koondamist ja haldamist, teenivad need erinevaid eesmärke ja neid kasutatakse erinevates tööstusharudes

  • Eesmärk. BIM-i kasutatakse peamiselt arhitektuuri-, inseneeria- ja ehitusvaldkonnas, et luua ja hallata teavet hoonete ja projektide kohta. Samas PIM-i kasutatakse peamiselt jaemüügi-, tootmis- ja turustusprotsessides tooteinformatsiooni haldamiseks.
  • Andmetüübid. BIM-mudelid sisaldavad suurt hulka andmetüüpe, sealhulgas mõõtmeid, materjalide infot ning süsteemide ja jõudlusandmeid. PIM-süsteemid seevastu keskenduvad peamiselt tooteteabele, nagu kirjeldused, spetsifikatsioonid, pildid ja hinnakujundus.
  • Tööriistad ja tehnoloogiad. BIM-mudelite loomisel ja haldamisel kasutatakse tavaliselt spetsiaalset tarkvara, nagu Autodesk Revit, ArchiCAD ja teised tarkvarad. Teisest küljest on PIM-süsteemid sageli integreeritud e-kaubanduse platvormide, sisuhaldussüsteemide ja muude ettevõtte tarkvaradega.
  • Kasutajad. BIM-i kasutavad peamiselt arhitektid, projekteerijad, peatöövõtjad ja hoonete omanikud ning haldajad. PIM on kasutusel peamiselt turundus-, müügi- ja operatiivmeeskondades jaemüügis, tootmises ja turustuses.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi BIM ja PIM on mõlemad head tööriistad informatsiooni koondamiseks ja haldamiseks, siis teenivad need erinevaid eesmärke. Võib öelda, et PIM on tooteinformatsiooni lähteallikas ja BIM on informatsiooni lõpplahendus. Samas nii BIM kui ka PIM pakuvad märkimisväärset kasu efektiivsuse, täpsuse ja koostöö osas ning tõenäoliselt muutuvad need lähiajal oma vastavates tööstusharudes veelgi olulisemaks.

Tagasi
Jaga artiklit: