Oled kuulnud lühendit BIM ja mõelnud, et mida see tegelikult tähendab? Siit leiad vastuse! Järgnevalt anname ülevaate mudelprojekteerimise terviklikkusest ja erinevatest osapooltest ning mida tähendab see müstiline tähekombinatsioon BIM.
Laias laastus omab BIM kahte tähendust:
Tänases artiklis keskendume ehitusinfo modelleerimisele. Võime seda kutsuda ka mudelprojekteerimiseks või BIM projekteerimiseks. Heal lapsel mitu nime!
BIM tähendab kolmemõõtmelist mudelit ja infot ehk siis lihtsa valemina:
Allikas: https://www.nationalbimlibrary.com/en/about-bim-objects/
Sõna BIM puhul on kahtlemata rõhk „I“ ehk informatsioonil. Kui minna ajas kümmekond aastat tagasi, siis võiks öelda, et BIM on kogu aeg ehituses kasutusel olnud, ainult teisel kujul. Kui ehitusobjektil oli vaja paigaldada nt klaaspiire või õõnespaneel, siis selle sama klaaspiirdega pidi kaasas olema ka 2D joonis ja andmeleht koos toodet iseloomustavate näitajatega. Nüüd on see sama informatsioon lihtsalt liidestatud 3D mudeliga ning sellest samast 3D mudelist on võimalik kätte saada toote spetsiifiline info, 2D joonised jne. Loe ka meie artiklit sellest kas 2D on minevik ja 3D tulevikku viiv tehnoloogia ehitussektoris.
Ehitaja saab endale projekti, mis on oluliselt paremini läbimõeldud. 3D mudelprojektis esineb kuni 90% vähem vigu kui 2D projektis. See tähendab, et ehitusplatsil on vähem improviseerimist ja n-ö põlveotsas lahenduste teostamist. Lõpetuseks saab tellija endale paremini läbimõeldud ehitise. Hästi koostatud BIM mudelist on võimalik kiiresti ja mugavalt kätte saada materjalide mahud, koostada täpsemaid ajagraafikuid ja mudeli põhiseid eelarvesüsteeme jpm.
BIM mudelit võib piltlikult öeldes ette kujutada legona, mille klotsideks on rõdupiire, aken, uks, valamu, köögilaud ja kontoritool ehk reaalsetest toodetest digitaalse versiooni saanud BIM objektid. Nad ei pruugi üksikult omada palju väärtust, kuid tervikpildis, nt ühe büroohoone tervikmudelis, omavad need elemendid aga märkimisväärset tähendust nii arhitektile, projekteerijale, ehitajale kui ka tellijale. Eespool mainitud lego klotsid aitavad hoone BIM mudeli lihtsalt koostada, kasutades turul olemasolevaid ja pakutavaid lahendusid. Selline lähenemine aitab kokku hoida kõigi osapoolte tööaega. Arhitekt ei pea toodet välja mõtlema, ehitaja saab kiiresti BIM objekti infosisust täpse ülevaate toote omadustest ja mahtudest. Tellija saab paremini läbimõeldud lahenduse ja täpsema teostusmudeli. Kõik võidavad!
Sisuliselt on BIM objekt (BIM object) digitaalne kaksik mingisugusest konkreetsest tootest. Toode, mida saad minna vaatama mõne ettevõtte esindusruumi on nüüd digitaalsel kujul ja virtuaalselt sinu ees. BIM objektid on mõeldud kasutamiseks arhitektile või projekteerijale terve hoone/rajatise kontseptsiooni lahendamisel.
Saavutamaks stabiilsust ja efektiivsust ehituse elukaares tervikuna, on oluline, et sisuliselt iga materjalitootja hakkaks „BIM keeles rääkima“ ning omaks oma toodetest digitaalseid kaksikuid ehk BIM objekte, mida projekteerija ja arhitekt rajatise või hoone tervikpildi lahendamiseks kasutada saab. Ebaprofessionaalne oleks Eestis rajatavale büroohoone projektis kasutada USA tootja piirdeid või aknaid just seetõttu, et Eesti materjalitootjad ei käi kõik ajaga kaasas.
Korraliku ülesehitusega BIM mudelist saab suhteliselt lihtsa vaevaga kätte adekvaatsed mahud – näiteks kui palju mingi kindla suurusega piirdeid, aknaid, uksi mudelis on. Maksimaalne kasu BIMist tuleb siis, kui kõik osapooled omavad vastavat võimekust.
BIM mudelite loomiseks on maailmas arvukalt ja erineva võimekuse ning hinnatasemega tarkvarasid. Eestis ning Skandinaavias ühed enamlevinud tarkvarad projekteerijate ja arhitektide seas on Autodesk Revit, Archicad ja Tekla. Autodesk Revit on küllaltki universaalne tarkvara ning võimaldab teha nii konstruktsiooni kui ka arhitektuurseid lahendusi. Archicad on arhitekti suunitlusega tarkvara ning võimaldab kiiresti ja mugavalt hoone arhitektuurset mudelit ja kontseptsiooni luua. Tekla on rohkem spetsialiseerunud konstruktsioonide peale – teras, betoon, raudbetoon konstruktsioonid ja mudelid.
BIM objektid võiksid ideaalis olla loodud mõlema tarkvara, nii Revit kui Archicad, kasutajaskonnale. Põhjus lihtne – ühe programmi loodud objektid ei avane teises programmis. Revitis loodud käsipuude BIM objektid ei avane Archicadis ning vastupidi. Ideaalne oleks, kui konstruktsiooni BIM objektid oleks loodud nii Revit kui ka Tekla tarkvara jaoks.
BIM kataloogid on erinevate materjalitootjate, tihtilugu teatud regiooni omade, tehniline raamatukogu projekteerijale ja arhitektile igapäeva töös kasutamiseks ja töövoo lihtsustamiseks. Idee peitub selles, et iga materjalitootja ei peaks oma kodulehel üles riputama kõike tehnilist infot ja BIM mudeleid, vaid kasutab selleks konkreetset keskkonda, kus arhitekt või projekteerija liigub. Valdavalt on nendel keskkondadel otseühendus kasutatava BIM tarkvaraga – nt ProdLib digitaalsel tootekataloogil Revitiga, Archicadiga ja paljude teiste tarkvaradega. Kasutajasõbralik on see sellepoolest, et arhitekt ja projekteerija ei pea tundide viisi aega raiskama tootja kodulehelt infot ja vajalike mudeleid otsides ja alla laadides vaid saab kogu vajaminevale ligi otse oma tarkvarast vajalikust BIM objektide kataloogist.
Tegelikult algab BIM tellija visioonist midagi luua ja samuti lõpeb tellija juures siis, kui see visioon on saanud reaalsuseks. Nii on see tegelikult väldanud tuhandeid aastaid, kus ajaloo suurkujudel on olnud idee midagi teostada. Ainuke vahe seisneb selles, et kui algselt teostati projekte 10 aastat või vahel isegi eluaeg, siis tänapäeval rajatakse terveid linnakuid mõne aastaga. Kuidas? Vastus on lihtne. Kõik on muutunud efektiivsemaks. Inimkäte asemel on juhiga masinad või juba mehitamata masinad ja droonid, projekte ei tehta enam paberitel vaid kasutatakse selleks erinevaid 3D võimalusi. Suhtlus projekti osapoolte vahel on muutunud efektiivsemaks. Lihtsalt öeldes, ei ole BIM midagi muud, kui sama asja tegemine läbimõeldumalt ja efektiivsemalt. Samuti soov seda sama BIM mudelit kasutada hiljem hoone või rajatise halduses. Milleks koguda ja otsida informatsiooni ehitise kohta kolletanud paberilt projektiarhiivist, kui seda kõike on võimalik USB pulgale või pilverakendusse salvestada ning millele on ligipääs igal võimalusel garanteeritud?
